1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Hindamise alus
(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise määrusest , samuti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) ja kooli õppekava ning individuaalse õppekava nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, õpilaste hindamise määrusest, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja kooli õppekavas toodud üldpädevustest ning Sillamäe Eesti Põhikooli kodukorra nõuetest.
§ 2. Hindamise eesmärk
(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
4) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
§ 3. Hindamisest teavitamine
(1) Õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi lapsevanem), õpilasele ja õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel.
(2) Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad.
(3) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
(4) Õpilasel on õigus saada õpetajatelt teavet oma hinnete kohta.
(5) Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hindeid või tema teadmistele ja oskustele antud hinnanguid.
2. peatükk
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
§ 4. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamine
(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse Sillamäe Eesti Põhikoolis hindeid viiepallisüsteemis, kusjuures on kasutusel "+" ja "-" (kui õpetaja seda soovib).
(2) Toimetuleku riikliku õppekava rakendamise korral kasutatakse hindamisel ainult sõnalisi hinnanguid.
§ 5. Teadmiste ja oskuste hinded viiepallisüsteemis
(1) Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90-100%).
(2) Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (70-89%).
(3) Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (45-69%).
(4) Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20-44%).
(5) Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0-19%).
(6) Konkreetse töö hindamisjuhend võib olla erinev eelpooltoodust, sõltudes töö raskusastmest.
(7) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk», kui see on ettenähtud kooli õppekavas.
§ 6. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust Sillamäe Eesti Põhikooli õppekavas esitatud nõuetele.
(2) Õppeveerandi või poolaasta algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi.
(3) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööd) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.
(4) II – IX klassides toimub:
1. protsessihindamine
2. arvestuslik hindamine
3. kokkuvõtlik hindamine
I klassis toimub protsessihindamine ja kokkuvõtlik hindamine.
§ 7. Õpiprotsessi hindamine
(1) Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on:
1) õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;
2) õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine;
3) õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine.
(2) Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut. Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.
§ 8. Arvestuslik hindamine
(1) Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Arvestuslikult hinnatakse kooli ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste saavutatust.
(2) Osa arvestuslikke hindeid pannakse protsessihinnete alusel(suhe 3 = 1). Protsessihinnete kasutamise arvestuslikul hindamisel otsustab õpetaja.
(3) Arvestuslikud hinded kantakse klassipäevikusse eri tähistusega.
(4) Oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus) arvestatakse õpitulemuste arvestuslikul hindamisel ka õpilase individuaalset arengut.
(5) Arvestuslik hindamine kavandatakse õppeveerandi, poolaasta või kursuse ulatuses. Arvestusliku hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.
(6) Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.
(7) Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. Arvestuslik hinne märgitakse klassipäevikusse kaldkriipsuga puudumismärgi järele
(8) Õpilane , kes täitis arvestuslikult hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Vähemalt rahuldav arvestuslik hinne kantakse klassipäevikusse kaldkriipsuga mitterahuldava hinde järele.
.
EKSAMID ÜLEMINEKU KLASSIDES
Kevadarvestuste eesmärk:
1. õpilased saaksid arvestuste tegemise kogemuse ja oskuse, et paremini sooritada 9. klassi eksamid;
2. paremini omandada ainete põhivara.
3. põhikoolis arvestuste vorm on enamus juhtudel suuline, et arendada eneseväljendusoskust, kuna riigieksami ülesannete põhirõhk on põhjendustel, analüüsil;
4. kevadarvestuse vormi valib õpetaja koostöös kooli juhtkonnaga 1. veebruariks.
* Kevadarvestused sooritavad kõik õpilased.
* Kevadarvestuste hinnet arvestatakse ühe osana aastahinde väljapanemisel.
* Kevadarvestuse mitterahuldava sooritamise korral ei pea seda uuesti ümber sooritama, kuid aine aastahinne, millest sooritati mitterahuldavalt kevadarvestus, saab olla sel juhul ainult "rahuldav".
* Kevadarvestuste valikud teatavad õpilased klassijuhatajale 15.märtsiks
* Õpetajad esitavad kevadarvestuste materjalid õppealajuhatajale 30. aprilliks.
* Arvestused sooritatakse mai kolmandal nädalal.
* Kevadarvestus võib olla:
1. kirjalik (kontrolltöö, essee, referaat, uurimistöö jne)
2. suuline (arvestuspiletite vastamine jne.)
3. praktiline (võimlemiskava, kunsti-, tarbeese).
Hindelist arvestust võtab vastu ja hindab kaheliikmeline komisjon. Hindelise arvetuste plaan pannakse õpilastele- õpetajatele välja vähemalt 1 kuu enne arvestuse sooritamist.
Õpetajad esitavad õppealajuhatajale hindelise arvestuse materjalid 1 kuu enne arvestust kinnitamiseks.
Kevadarvestuse ained klasside kaupa:
1. I klass: lugemiskatse, matemaatika töö;
2. II klass: lugemiskatse, etteütlus, matemaatika töö;
3. III klass: vabariiklikud kontrolltööd eesti keelest ja matemaatikast;
4. IV klass:eesti keel,loodusõpetus;
5. V klass: matemaatika kirjalik;
6. VI klass. (vabariiklikud tasemetööd);
7. VII klass: inglise keel (koosneb kahest osast . suuline ja kirjalik), kehaline kasvatus;
8. VIII klass: kohustuslik on teha kaks arvestust. Vähemalt üks neist on :matemaatika või eesti keel .Teise aine valib õpilane ise
§ 9. Hindamisjuhend kehalises kasvatuses
1. kehalises kasvatuses kuuluvad hindamisele kõik õpilased. Põhigrupi hindamine on numbriline;
2. erigruppi määratakse madala kehalise võimekusega , ajutiste või püsivate tervisehäiretega õpilased arstitõendi alusel. Arstid kirjutavad tõendile soovitused vastunäidlustatud tegevuse ja koormuse kohta. Erigrupi kehaline kasvatus toimub koos põhigrupi kehalise kasvatusega( arvestades lubatud koormust ja keelatuid tegevusi). Erigrupi õpilast hinnatakse " arvestatud" või "mittearvestatud" .
3. kehalises kasvatuses hinnatakse ühe osana ka õpilase individuaalset arengut. Kokkuvõtva hinde panekul arvestatakse individuaalseid võimeid ja tunnivälist sporditegevust.
4. kui õpilasel on meditsiiniliste näidustuste tõttu esinenud ühes osas õppeaastast erinõudeid, kasutatakse hindamisel kokkuvõtva veerandi, aastahinde asemel hinnangut "arvestatud". Numbriline aastahinne pannakse välja vähemalt kahe veerandihinde alusel.
5. Kui õpilane on vabastatud , peab ta olema tunnis, jälgima seda kõrvalt( õpetaja võib välitundide korral saata õpilase ka raamatukokku ) või täitma õpetaja poolt antud ülesandeid , klassipäevikusse märgitakse "v". Kui õpilane sooritas vabastuse ajal sooritatud materjali järgi, märgitakse klassipäevikusse
* v/hinne,kui materjal vastati järgi
* v/+ , kui tegi järeltunni
* v/-, kui hindetund on järele sooritamata.
§ 10. Hindamine individuaalse õppekava alusel
(1) Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale.
(2) Põhikooli õpilase tööle tehakse märge «Hinnatud individuaalse õppekava alusel».
§ 11. Kokkuvõttev hinne ja hindamise üldjuhud
(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, poolaasta-ja aastahinne .
(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
§ 12. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis
(1) Põhikoolis pannakse välja õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinded ja aastahinne.
(2) Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.
(3) Õpilasele, kelle õppeveerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk» või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
(4) Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi- või poolaastahinnete alusel.
(5) Kui õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk».
(6) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
(7) Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane
ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
3. peatükk
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
§ 13. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus
(1) Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse päevase õppevormiga koolis.
(2) Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmes ainult käitumist.
§ 14. Käitumise hindamine
(1) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, õpilaste hindamise määrusest, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja kooli õppekavas toodud üldpädevustest ning Sillamäe Eesti Põhikooli kodukorra nõuetest.
(2) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
(3) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
(4) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi. Õpilane on põhjuseta puudunud vähem kui 5 üksiktundi või 3 päeva
(5) Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Kes on põhjuseta puudunud enam kui 5 üksiktunid või 3 päeva. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
§ 15. Hoolsuse hindamine
(1) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(2) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
(3) Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
(4) Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
(5) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
4. peatükk
HINDE VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE
§ 16. Hinde ja hinnangu vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine
(1) Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist.
(2) Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab Sillamäe Eesti Põhikool õpilase või lapsevanema kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Otsusest teavitab kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
5. peatükk
ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE
§ 17. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustamine
(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu .
(2) Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.
§ 18. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
(1) Põhikooli õpilane viiakse üle järgmisse klassi, välja arvatud § 21 lõikes 1,2 nimetatud juhul.
(2) Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.
§ 19. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine
(1) Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooli õpilane õppeainetes, milles tema teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk» või «puudulik» või on saanud samaväärse kokkuvõtva sõnalise hinnangu või on jäänud hindamata, et ta omandaks temale rakendatud õppekava nõutavad teadmised ja oskused.
(2) Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30.augustini.
(3) Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines.
(4) Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
§ 20. Klassikursuse kordamine
(1) Põhikoolis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.